Please click here to leave an anniversary message (in any language you choose). You do not need to be a member of Lowlands-L to do so. In fact, we would be more than thrilled to receive messages from anyone. Click here to read what others have written so far.
What’s with this “Wren” thing?
The oldest extant version of the fable
we
are presenting here appeared in 1913 in the first volume of a two-volume anthology
of Low
Saxon folktales (Plattdeutsche
Volksmärchen “Low German Folktales”)
collected by Wilhelm Wisser (1843–1935). Read
more ...
Jiddisj (Yiddish)
Listen to this version
narrated with non-native pronunciation:
éi :
als in Engels day
ch : altijd [x] (als in
Nederlands acht) g :
altijd “hard” [g] (als in het Duits)
sj :
als in Engels ship en show zj :
als in Frans jour
Der rob hot gehát
zain nest innem wogns hoiz.
Amól zennen awékgefloign di altn
béide kedéi tsoe brenggen eppes tsoe esn far zéiëre jínggelech – oen zéi hobn
gor
alléin gelózn die kléininker.
In a régge aróém iz wieder ahéim gekóémmen der robn-tate.
“Wos zje iz do gesjén?” zogt er. “Wer hot aich éppes béizs getón, kínderlech?
Ir zait jo azói dersjrókn!”
“Oi, tátenjoe,” zogn zéi, “aza mónkalb aza groiser iz nor wos bai fárgekoemmen.
Er hot óisgezen azói taiwlónisj oen groilik! Er hot aráin geglótst in oendzer
nest mit zaine groise oign. Derfar hobn mir oendz azói dersjrókn!”
“Ahá,” zogt der robn-tate, “Woe faróémmert iz er gegánggen?”
“Noe,” zogn zéi, “Er iz geggánggen ot faróémmert.”
“Wart!” zogt der robn-tate, “Ich wel im noch. Sja! Baróéïkt zich, kínderlech!
Ich wel im derwísjn.” Oen glaich fliet er iem noch.
Az er iz gekóémmen oemmen ek, iz gewén der léib wos iz ot faróémmert gegánggen.
Ober der rob hot nit gehát kéin moire. Er iz geflóign oifn roekn foennem
léibn oen hot óngehoibn tsoe béizern. “Farwós koemst doe tsoe main hoiz,” zogt
er, “oen dersjrékst maine kinder?!”
Der lejb hot zich górnit óémgekoekt oen iz bloiz waiter gegánggen.
Derieber hot im dos kléine gíéberle noch sjtarker óisgeziedlt. “górnisjt
host doe dortn tsoe ton, zog ich dir! Oen koemst doe wieder a mol,” zogt
er,
“noe, doe wetst zen! Ich wel take nit ton,” zogt er oen héibt zich oif éin
foen zaine fíéselech, “ober ich wolt brechn dain roekn-oen-lend mit éin trit!”
Noch dem fliet er tsoerík tsoe zain nest.
“Ot hot ier aich, kínderlech,” zogt er, “Ich hob dem gelózn hern. Der wet
nit kóémmen do tsoerík.”
Frontpage
